Maxilla Hambakliinik tegi intervjuu Ulviga, kes tegi saates “Minu imeline muutumine” läbi vapustava muutuse. Uskumatu kaalulangus ja eneseleidmine. Varem oli Ulvi ülekaaluline, hambutu ja habemega. Nüüd särab Ulvi ja ta naeratus rohkem, kui kunagi varem. Loe, kuidas on Ulvi elu peale saadet muutunud ja mida arvab ta enda uuest säravast naeratusest.
1.Kuidas on Sinu elu muutunud pärast muutumise saadet?
Minu elu on peale saadet kardinaalselt muutunud. Ma ei ole enam see õnnetu naine, kes kodus nuttis ja kuskil käia ei tahtnud. Ma ei ole enam naine, kes ennast häbeneb. Minust on saanud enesekindel, rõõmus, julge ja sirge seljaga naine, kelle pilk on suunatud tulevikku.
2.Räägi oma uuest naeratusest. Kuidas on see Sind ja Su elu muutnud?
Minu uus naeratus on väga suur osa sellest, kes ma olen praegu. Ma julgen naeratada, olla avatud ja inimestega suhelda ilma, et ma peaks häbenema oma naeratust. Tänu oma uuele naeratusele olen võimeline kõigiga rääkima ja julgelt naeratama. Varem ma häbenesin rääkida ja naeratada. Tihti arvasid võõrad, kes mind esimest korda nägid, et ma olen ülbe või kuri inimene ja ei julgenud minuga suhelda. Tegelikult oli probleem hoopis mu katkistes hammastes.
3.Kuidas jäid rahule Maxilla Hambakliinikuga?
Maxilla Hambakliinikuga jäin väga-väga rahule. Juba puhtalt uksest sisse astudes võtavad sind vastu väga meeldivad töötajad, kelle pilgust on näha, et oled sinna oodatud ja seal võib ennast hästi tunda. Sinusse suhtutakse kui sõpra.
4.Kirjelda lühidalt oma hambaravi protsessi.
Ma kartsin selle saate ajal kõige rohkem hambaravi. See tulenes ilmselt sellest, et mul on eelnevalt olnud hambaarstidega üsna ebameeldivad kogemused. Ka häbi oli väga suur, et nii noorel naisel juba nii lagunenud hambad on.
Esimesel visiidil hambaarsti juurde, oli mul tunne, et ma lihtsalt minestan seal ukse taga. Süda peksis ja käed olid higised. Õnneks oli see hirm asjatu. Minusse suhtuti väga kannatlikult ja kõike selgitati.
Mul eemaldati katkised hambad, need mida sai ravida, parandati. Valgendati olemasolevad hambad ja puuduvate hammaste asemel on mul nüüd väga kenad proteesid.
5.Mis oli seoses hambaraviga suurim hirm?
Minu kõige suurem hirm oligi kõik, mis oli seotud hambaarstiga. Ma tõesti kartsin hambaravi puure jne. Mul oli nendest mällu jäänud väga halb mälestus. See hirm oli aga õnneks asjatu, sest mõistsin, et tänapäeva tehnika on ikka hoopis midagi muud.
6.Kuidas jäid rahule oma hambaarstiga?
Tänu oma väga katkistele hammastele oli mul päris mitme arstiga kokkupuude. Kõik arstid olid väga sõbralikud ja kannatlikud. Kõige suurem kogemus oli mul dr Voogiga, kuna tema oli ka mu proteesiarst. Tegemist on väga osava, kannatliku ja hea arstiga. Alati seletas ja hoiatas, kui arvas, et miski tema tegevuses võib tekitada ebamugavust. Tänu tema professionaalsusele sai ka üks minu lastest hambaarsti hirmust üle ja kõik hambad korda. Siiani keeldus ta oma suud arstil lahti tegemast. Tänaseks käivad minu mõlemad lapsed Maxilla Hambakliinikus. Samuti käib nüüd mu sõbranna Maxillas hambaravil.
7.Mida soovitaksid inimestele kellel on hirm hambaarsti ees ja neile, kes jätavad häbitunde pärast arsti juurde minemata.
Soovitan kindlasti minna arsti juurde, kuna nüüd ma tean, et seal ei ole midagi karta. Öelge alati arstile, et kardate või häbenete – nemad oskavad teie hirmud maha rahustada. Ärge laske oma hammastel languneda ja võtke asi kätte, enne kui on hilja. Kui võimalik, võtke keegi endaga kaasa, kes on visiidil toeks. Ka sellest on väga palju abi.
