Tervislik naeratus hõlmab rohkemat kui ainult tugevaid ja säravaid hambaid. Suutervist mõjutavad paljud komponendid, mida me silmaga ei näe. Näiteks hamba juureosa, pehmed koed ja luu. Hambajuurepõletik on üks nendest haigustest, millel võivad olla väga tõsised tagajärjed, kuid me ei pruugi selle olemasolu üldse märgatagi.
Loe edasi, mis on hambajuurepõletik, selle tekkepõhjused, sümptomid ja ravimeetodid.
Mis on hambajuurepõletik?
Hambajuurepõletik on hammaste ja nende juurte piirkonnas esinev põletikuline seisund, mis tekib kui hamba juurtesse tungib bakteriaalne infektsioon.
Põletiku korral võib see levima hakta hamba juurtest ümbritsevatesse kudedesse, nagu luu ja igemekude.
Selle tulemusena võib tekkida suus valu, turse ja ebamugavustunne.
Pikaajaline hambajuurepõletik võib põhjustada hammaste kaotust ja isegi luukoe hävimist, kui seda õigeaegselt ei ravita.
On olemas kahte tüüpi hambajuurepõletikku:
- Asümptomaatiline – ilma sümptomiteta kulgev hambajuurepõletik ei põhjusta erilisi kaebusi ega märke probleemist. Siiski võib pikaajaline põletik lõpuks hammast ümbritseva koe hävitada. Tekib üldiselt järk-järguliselt ja on krooniline. Asümptomaatilist hambajuurepõletikku on võimalik tuvastada reeglina vaid hambaarsti kabinetis korralise kontrolli käigus.
- Sümptomaatiline – sümptomaatiline hambajuurepõletik põhjustab valu ja ebamugavustunnet. On tavaliselt ägeda kuluga, tekib ootamatult ja halveneb kiiresti.
Mis põhjustab hambajuurepõletikku?
Tavaliselt esineb hambajuurepõletik siis, kui hambaga on seotud mingi muu probleem. Näiteks võib põletik tekkida, kui inimesel on ravimata hambaaugud, hamba pulp (närvisüda) nakatub või sureb, on esinenud hamba trauma või vigastus.
Muuhulgas võib hambajuurepõletikku põhjustada:
- Halb suuhügieen – ebapiisav hammaste eest hoolitsemine võib põhjustada hambakatu teket ja hambakivi, mis omakorda võib viia kaariese tekkeni. Ravimata jäänud kaariesekahjustus võib progresseeruda hambajuurepõletikuks.
- Kaaries – hamba lagunemine võib viia hambajuurepõletiku tekkeni, kui see levib sügavale hamba struktuuridesse ja jõuab juurekanalitesse.
- Hamba trauma – tugev hamba vigastus või muljumine võib kahjustada juurekanaleid ja luua tee põletikku põhjustavatele bakteritele. Ei pruugi tekkida kohe peale traumat vaid aastaid pärast trauma möödumisest.
- Lekkiv hambatäidis ehk sekundaarne kaaries – ebakorrektselt asetatud ja lekkiva hambatäidise (plomm) korral pääsevad bakterid juurekanalisse ja võivad põhjustada põletikku.
Kuidas hambajuurepõletik ära tunda?
Kui tegu on asümptomaatilise haiguse kuluga, ei pruugi sümptomeid väga pikka aega tekkida. Haigus kulgeb krooniliselt, põletik ei ole väljendunud ja probleemi olemasolust saab aimu alles siis, kui sümptomid aeg-ajalt ägenevad.
Kui tegu on ägeda hambajuurepõletikuga, tekivad sümptomid kiiresti ja on sageli tugevad – valu, ebamugavustunne hammustades või hambaid pestes. Sellisel juhul tasub kohe panna aeg hambaarsti juurde, kes põletiku tuvastab ja ravib.
Võimalikud hambajuurepõletiku sümptomid:
- Valu – üks peamisi sümptomeid. Võib olla tuikav ning terav. Võib suureneda närimisel või kuumade ja külmade jookide tarbimisel.
- Turse – põletikus piirkond võib paistetuda ja olla puudutamisel valulik
- Igemeprobleemid – hambajuurepõletik võib põhjustada igemete punetust, turset ja veritsust
- Mäda tekkimine – mõnikord võib hambajuurepõletik põhjustada mäda kogunemist hamba ümber või juurekanalitesse
- Hammaste tundlikkus – põletik võib muuta hamba tundlikuks, eriti külmale ja kuumale
- Halb maitse suus – põletik võib põhjustada suus halba maitset
Kui sul esineb mõni neist sümptomitest või sa kahtlustad hambajuurepõletikku, broneeri kohe aeg hambaarsti visiidiks. Õigeaegne diagnoos ja ravi aitavad ära hoida tõsisemaid terviseprobleeme.
Diagnoosimine ja ravi: kuidas hambajuurepõletikuga toime tulla?
Hambajuurepõletiku diagnoosimine ja ravi nõuavad professionaalset lähenemist hambaarsti või endodontisti poolt. Siin on ülevaade sellest, kuidas haigust diagnoositakse ja ravitakse:
Diagnoosimine
- Kliiniline hindamine – hambaarst alustab diagnoosi kliinilise hindamisega. Ta kuulab patsiendi kaebusi ja võib küsida valu iseloomu, ilmnemise sagedust ja kestust.
- Röntgenpildid – hambajuurepõletiku diagnoosimisel on hädavajalik teha röntgenpilte. Piltidel näeb hamba juurekanaleid ja võimalikke muutusi luukoes. Röntgenpildid aitavad arstil näha infektsiooni ulatust ja levikut.
- Hamba tundlikkuse test – mõnikord võib hambaarst teha spetsiaalseid teste, et mõõta hamba tundlikkust kuumusele ja külmale. See aitab hinnata, kui sügavalt infektsioon on hamba juurtesse jõudnud. Juhul, kui hammas ei tunne kuuma ega külma, on tegu nö “surnud hambaga”.
Hambajuurepõletiku ravi
- Juureravi – kui hambajuurepõletik on diagnoositud, on tavaliselt vajalik juureravi. Selle käigus avab hambaarst hamba juurekanalid, eemaldab nakkuse ja puhastab juurekanalid hoolikalt. Seejärel täidetakse juurekanalid spetsiaalse täiteainega, et vältida uuesti nakatumist.
- Antibiootikumid – kui infektsioon on laialdaselt levinud või kui on oht, et see võib levida ka teistesse piirkondadesse võib osutuda vajalikuks antibiootikumide võtmine.
- Valuravi – valu leevendamiseks võib arst määrata valuvaigisteid või põletikuvastaseid ravimeid.
- Järelkontroll – pärast juureravi on oluline käia järelkontrollis, et hinnata ravi edukust ja veenduda, et hambajuurepõletik ei ole taas aktiveerunud.
- Kirurgiline ravi ehk apikotoomia – kui tavaline juureravi ei ole mõjunud, võib olla vajalik kirurgiline ravi. See hõlmab juuretipu ehk haigestunud juureosa eemaldamist.
Hambajuurepõletiku ravimine ei ole oluline mitte ainult valu leevendamiseks, vaid ka hammaste säilitamiseks ja üleüldise tervise parandamiseks. Väga oluline on pöörduda hambaarsti juurde kohe kui sümptomid ilmnevad või hambajuurepõletiku kahtlus tekib.
Kas hambajuurepõletiku teket on võimalik ennetada?
Õnneks on hambajuurepõletiku ennetamiseks mitmeid viise. Kõige olulisem on oma suu tervise eest hoolitseda, külastada hambaarsti regulaarselt ja ravida hammaste probleeme õigeaegselt. Põhjalik suuhügieen ja tervislik elustiil aitavad vähendada hambajuurepõletiku riski.
Mõned viisid, kuidas hambajuurepõletiku teket ennetada:
- Puhasta hambaid regulaarselt ja põhjalikult
- Kasuta pehmet hambaharja, vaheta seda iga 3 kuu tagant
- Kasuta hambaniiti või hambavaheharju igapäevaselt
- Külasta hambaarsti regulaarselt, vähemalt kord aastas
- Söö tervislikku ja tasakaalustatud toitu, väldi liigset suhkrut ja süsivesikuid
- Väldi suitsetamist ja alkoholi tarbimist
- Kaitse hambaid traumade eest, nt. kontaktsporti tehes
- Ravi hambaid õigeaegselt, kohe kui hambaauk või muu probleem tekib
Hambajuurepõletiku ennetamine nõuab pidevat hammaste eest hoolitsemist. Kuid jälgides peamisi ennetusmeetmeid saab riski vähendada nii et hambad ja igemed püsivad terved.
Kokkuvõte
Hambajuurepõletik võib tõepoolest olla salakaval, kuid teadlikult ja õigeaegselt sekkudes on võimalik seda tulemuslikult ravida.
Hoolitse oma hammaste eest ja külasta regulaarselt hambaarsti, nii on võimalik hambajuurepõletikku kas vältida või võimalikult ruttu avastada.
Kui aga märkad igemete valulikkust või turset, broneeri kohe aeg hambaarsti juurde. Õigeaegne diagnoosimine ja ravi on võtmetegurid, mis aitavad haigustest edukalt võitu saada.
