Hambakatt on peaaegu nähtamatu kile, mis tekib hammaste pinnale ja igemetele. See koosneb peamiselt toidujääkidest, bakteritest ja nende ainevahetusjääkidest. Hambakatt võib põhjustada mitmeid suutervise probleeme – kaariest, igemehaiguseid ja hambakivi. Seetõttu on oluline mõista, kuidas hambakattu ennetada ja eemaldada.
Mis on hambakatt?
Hambakatt, teatud ka kui biokile ehk biofilm, on sisuliselt toidujääkide ladestus hamba pinnal. See on kollakas-hallikas kiht, mis sisaldab mikroorganisme ja mis tekib ning kinnitub tugevalt suus olevatele kõvadele pindadele (hambad, proteesid).
Biokiles on mikroobidel eluks soodsad tingimused, seda ei kõrvalda ei neelamine, mälumine ega ka süljevool. Hambakatt kipub kogunema eelkõige hambavahedesse, mälumispindade süvenditesse ja igemete äärde. Katune hambapind muutub matiks, kollakaks ja krobeliseks. See loob suuõõnes soodsa keskkonna bakterite kasvuks ja hambahaiguste tekkeks. Aja möödudes muutub hambakatt sülje mineraalide toimel kõvaks, moodustades hambakivi.
Hambakatu tekkimine
Hambakatt tekib, kui suus olevad bakterid hakkavad toituma suhkrutest ja muudest süsivesikutest, mida me sööme ja joome. Selle protsessi käigus toodavad bakterid happeid, mis võivad kahjustada hambaemaili ja põhjustada kaariest. Hambakatu koostis ja selle mõju hammastele on järk-järguline. Katu moodustumine toimub kindlas järjekorras ja selle tulemusel tekib liigirikas biokile.
Esimeseks sammuks on pelliikli tekkimine. Pelliikel tekib kohe pärast hamba lõikumist või hammaste puhastamist. Hambapinna poleerimisel see kiht eemaldub, kuid moodustub süljevalkude baasil uuesti. Pellikkel koosneb õhukesest valkude kihist, mis võimaldab bakteritel hambale kinnituda. Bakterid ei saa kinnituda otse hambaemailile, vaid pelliiklile.
Järgmises faasis hakkavad bakterid kinnituma moodustunud pelliikli külge. Alguses saavad kinnituda nõrgalt ainult vähesed liigid (peamiselt streptokokid). Need bakterid loovad omakorda aluse edasiseks bakterikasvuks: muutes keskkonna hapnikuvaesemaks soosivad nad sellega järgmiste bakteriliikide kinnitumist. Kui alguses on mikroobid hambapinnal üherakulise kihina, siis paljunedes moodustavad nad kolooniaid, mis 2-3 päeva möödumisel hakkavad üksteist katma.
Protsessi käigus kujuneb välja tugev biokile, milles on bakteritel soodne elukeskkond paljunemiseks. Seega küpseb hambakatt järk-järgult, paksenedes ja laienedes hammaste erinevatele pindadele, eriti raskesti puhastatavatesse kohtadesse nagu täidiste servad või ortodontilised seadmed.
Hambakatu mõjud
Hambakatt ei põhjusta mitte ainult hambakaariest, vaid on ka peamine igemepõletiku ja parodontiidi ehk hambatugikudede põletiku tekkepõhjus. Kui hambakattu ei eemaldata, kõveneb see aja jooksul ja muutub hambakiviks, mida on koduste vahenditega raske eemaldada.
1. Kaaries
Kui süüa suhkrut või teisi süsivesikuid, siis hambakatul olevad pisikud hakkavad rohkem tegutsema ja toodavad happeid. Kui hambakatt muutub väga happeliseks (alla 5,5 pH), hakkavad hambas olevad mineraalained lahustuma ehk tekib demineraliseerumine. Selline happerünnak kestab umbes 20–50 minutit. Kui happesus väheneb ja pH tase tõuseb üle 5,5, siis hamba mineraalid taastuvad ehk hambad “paranevad” jälle (toimub remineraliseerumine). Kui need kaks protsessi – mineraalide kadumine ja nö taastumine – on tasakaalus, siis kaariest ei teki.
Hambakaaries tekib kui happerünnak ja demineralisatsioon on pidev ja kauakestev ehk kui süüa tihti ja just palju magusat või muid süsivesikuterikkaid jooke/sööke. Kui kaarioosne defekt süveneb võivad mikroorganismid hambaõõnde ja juurekanalitesse liikuda. See tekitab põletiku hamba juurekanalites, hambaümbrises ja juuretippu ümbritsevas luus.
2. Parodondi haigused
Igemepõletik ja igemehaigused on üsna levinud suuõõne haigused, mis võivad halvemal juhul lõppeda isegi hamba kaotusega. Gingiviit on igemete põletikuline seisund, mis on oma olemuselt pöörduv ja ei jäta püsivaid kahjustusi, kuid võib ravimata jätmisel areneda välja juba tõsisemaks seisundiks – parodontiidiks. Enamikel juhtudel tekivad igemehaigused just seetõttu, et hambakatu ja hambakivi kogunemise tagajärjel tekivad igemetes põletikulised protsessid.
3. Hambakivi
Hambakivi on sülje mineraalide toimel kõvastunud hambakatt, mis tekib hammastele nii igemeserval kui ka nende all. See võib olla valge-kollakas, teatud juhtudel ka pruun või hall (nt. suitsetajatel). Hambakivi kinnitub tugevalt hamba külge ja seda on raske eemaldada, eriti igemepiiri alt. Tugev kinnitus tekib, kuna peale maatriksi ja bakterite mineraliseerub ka pelliikel.
Hambakivis olevate pisikute tegevus on enamasti peatunud, seega hambakivi ise otsest põletikku ei tekita, kuid kuna keha vaatab hambakivi kui võõrkeha, tekib kehas põletikureaktsioon selle vastu.
Lisaks kuna hambakivi konarlik pind on hea koht, kuhu mikroobid saavad kinnituda ja uut hambakattu tekitada, on see parodondi haigustega tihedalt seotud. Mida sügavamal igeme all hambakivi asub, seda agressiivsemad mikroobid selle pinnal elunevad ning põletikku tekitavad.
Seega on oluline pisikud ja hambakivi eemaldada, et aidata kaasa kinnituskudede taastumisele ja parandada patsiendi igapäevast suuhügieeni.
Hambakatu indikaatortabletid
Vahel on raske aru saada, kas hamba pind on ikka täiesti puhas. Seda eriti lastel, kes ei oska veel nii hoolikalt enda suuhügieenile tähelepanu pöörata. Apteekides ja hambakliinikutes on käsimüügis hambakattu esiletoovad indikaatortabletid. Peale tableti närimist umbes 30s, värvib nendes sisalduv aine kauem hammaste pinnal oleva katu siniseks ja värskema punaseks. See on hea moodus nägemaks, kuhu tuleb hammaste harjamisel rohkem tähelepanu suunata.
Kuidas hambakatu tekkimist ära hoida?
Hambakatu ennetamise võti peitub põhjalikus suuhügieenis. See hõlmab regulaarset hambapesu vähemalt kaks korda päevas pehme hambaharjaga ja fluoriidi sisaldava hambapastaga. Samuti on oluline kasutada hambaniiti, et eemaldada bakterid ja toidujäägid kohtadest, kuhu hambahari ei ulatu.
Lisaks korrektsele suuhooldusele on oluline külastada hambaarsti/suuhügienisti vähemalt 1-2 korda aastas, et teostada profülaktiline professionaalne hammaste puhastus.
Soodapesu ehk pärlipesu (Air-Flow) võimaldab hambakatu eemaldada ja hambad täiesti puhtaks saada. Küll aga ei eemalda soodapesu tugevamat hambakivi. Seega hambakivi olemasolul teostab hambaarst lisaks Air-flow protseduurile spetsiaalsete käsiinstrumentide või ultraheli skeileriga hambakivi eemalduse.
Regulaarse hambaarsti külastuse korral saab suutervist jälgida ja hambakattu kontrolli all hoida. Samuti saab patsient visiidi käigus soovitusi, kuidas hambaid tõhusamalt puhastada.
Kokkuvõte
Hambakatt tekib üsna lihtsalt ja igapäevaselt. Selle ennetamine ja regulaarne eemaldamine ehk hammaste puhtana hoidmine on tervete hammaste ja igemete alus. Kodune põhjalik suuhoolitsus kombinatsioonis professionaalse hooldusega aitab suuremaid suutervise probleeme vältida.
Loe kuidas pesta hambaid õigesti ja broneeri hammaste kontrolliks juba varakult visiidiaeg.
