Paljud inimesed muutuvad enne hambaarsti juurde minekut ärevaks. Hirm hambaarsti ees on väga levinud probleem ning mõjutab suurt osa inimestest kogu maailmas. Kuidas sellest võitu saada?
Millest tuleb hirm hambaarsti ees?
Selleks, et hirmuga tegeleda on hea teada kuskohast see tuleb. Hirmu põhjuseid on mitmeid, kuid enamasti lähtuvad inimesed lapsepõlves saadud ebameeldivatest kogemustest.
On olemas kaks eri asja: hirm hambaarsti ees ja hambaravifoobia ehk dentofoobia. Viimane väljendub eelkõige selles, et patsient teeb mida iganes, et hirmutavat olukorda vältida. Hirmu tekitavat olukorda saab vältida näiteks lendamise või kõrguse foobia korral, kuid hambaravi lõpmatuseni edasi lükata ei saa.
Tihti juhtubki nii, et patsient pöördub hambaarsti poole alles viimases hädas. Kusjuures enamasti on ta teadlik, et hambaravihirm on põhjendamatu. Samas ei suuda ta ka mingit muudatust oma mõttemaailmas läbi viia. Sellises olukorras võivad esineda südame puperdamine, haiglane tunne, minestamine ja üle keha värisemine.
Sageli kaasneb patsiendil arsti ees ka mingi valehäbi, kuid hea hambaarst on näinud kõike ja oskab delikaatselt kohelda igasuste probleemidega patsiente.
Mida teha, et hambaarsti hirmust võitu saada?
- Püüa leida sümpaatne hambaarst ning oma probleemist temaga rääkida.
- Omale vastuvõtuaega broneerides ütle registraatorile, et oled hirmunud ja ei soovi esimesel korral mingeid hambaraviprotseduure. Esimesel visiidil võid arstiga lihtsalt tutvuda. Kui oled hambaarstiga oma hirmust rääkinud, on sul selgus kas see arst sobib sulle või mitte.
- Olles leidnud endale sobiliku hambaarsti alusta väiksematest hambaraviprotseduuridest. Näiteks hambakivi eemaldamisest, seejärel liigu järk-järgult suuremate ja tõsisemate protseduuride poole. Kui aga tegu on valutava hambaga, siis tuleb loomulikult eelisjärjekorras sellega tegeleda.
- Proovi käia hambaarsti vastuvõtul regulaarselt. Täiskasvanud peab hambaarsti külastama vähemalt üks kord aastas. Nii väldid suuremate probleemide ja hambaaukude teket. See teeb ka hambaarstil käimise mugavamaks ja visiidi lühemaks.
- Tänapäeval on võimalik hambaraviprotseduure teha valutult. Selleks on olemas tuimestus ja muu kaasaegne hambaravitehnika.
- Kui see hambaarsti tööd ei sega, siis võib abi olla ka kõrvaklappidega oma lemmikmuusika kuulamisest, samal ajal kui hambaarst sinu suus toimetab.
- Mõnikord võib abi olla ka sellest, kui võtad hambaarsti juurde kaasa mõne lähedase inimese, sõbra või pereliikme. Jagatud mure on ju pool muret.
- Ära jäta pikki perioode hambaravi visiitide vahele. Ainult pidevalt hambaarsti külastades tekib harjumine ja hirm hambaarsti ees väheneb. Ja lõpuks kui kõik korda saab, siis on enesetunne nii hea. Seega – astu esimene samm ja edasi läheb juba kõik hästi!
Milliste vahenditega veel hambaarsti hirmu või foobiat leevendatakse?
Tänapäeval on erinevaid vahendeid, mis hirmu vastu võitlemisel aitavad. Nendeks on näiteks suu kaudu manustatavad rahustid, narkoosis hambaravi ja sedatsioon.
Rahustid
Esimene ja kõige lihtsam viis ärevuse mahavõtmiseks on suu kaudu võetavad rahustavad tabletid. Kui patsient kasutab ärevusevastaseid ravimeid ka muudes olukordades, tuleks seda teha ka enne hambaarsti visiiti. Kindlasti maini enne hambaarstile millal ja millist rohtu sa võtsid.
Siinkohal tuleb mainida, et rahustite mõju on inimestele väga erinev. Mõne patsiendil kulub nende mõjumiseks vaid mõni minut, mõnel aga kuni 45 minutit. Seega tuleb patsiendile planeerida väga palju aega, mis tähendab ka raha. Üldiselt ei mõju ka patsiendile selline pikaajaline ootamine väga hästi.
Narkoosis hambaravi
Kui rahustavatest ravimitest ei piisa, kasutatakse hambaravis vahel ka üldnarkoosi.
Lokaalanesteesia on meetod, kus tuimastav süst tehakse opereeritava piirkonna ümbrusesse. Narkoos ehk üldanesteesia on aga ravimitest tingitud teadvusetusseisund ja valutundetus. Üldanesteesia on kasutusel väga erinevates ravivaldkondades, nii ka hambaravis.
Narkoosis hambaravi on aga üsna äärmuslik vahend, kuna selle protseduuri tagajärjel kaotab patsient teadvuse. Kuigi see võib tunduda kõige mugavam, kasutatakse seda alles siis kui muud meetodid ei aita.
Narkoosi puhul tuleb teada väga täpselt patsiendi üldist meditsiinilist tausta ning selline protseduur võib keerulisematel juhtudel isegi eluohtlikuks osutuda.
Üldnarkoos võib osutuda vajalikuks näiteks olukordades, kus patsiendil:
- on väga suur hirm hambaravi ees
- on allergia süstitavate ravimite suhtes
- esineb tugev okserefleks
- tehtava ravi maht on suur või raviaeg pikk
Sedatsioon
Sedatsioon on anesteesia meetod, mille puhul patsiendile antakse ravimeid, mis tekitavad unisust, muudavad rahulikuks, vähendavad hirmutunnet, ärevust ja valuaistingut.
Sedatsiooni viivad läbi anestesioloog ja vastava väljaõppe saanud assistent, et protseduur toimuks sujuvalt ja kõrvalekalleteta.
Sedatsiooni puhul on patsient teadvusel ning vajadusel võimeline suhtlema (täitma käsklusi). Patsiendil on säilinud elutähtsad refleksid ja omahingamine, kuid protseduuri ajal antakse talle lisahapnikku. Raviprotsessi vältel jälgitakse patsienti pidevalt ja hoitakse silm peal tema elulistel näitajatel nagu pulss, vererõhk ja hingamissagedus, et veenduda protseduuri turvalises kulgemises. Riskid sedatsiooni puhul on suhteliselt väikesed, kuna see ei mõju inimese organismile nii kurnavalt kui üldnarkoos.
Kellele sobib sedatsioon?
Sedatsiooni tasub kaaluda nendel inimestel, kel on hirm hambaravi ees või oht, et ei suudeta end protseduuri ajal kontrollida. Sedatsioon on välistatud lapseootel naistel ning lihase- ja närvihaiguseid põdevatel inimestel või nendel, kellel on allergia sedatsiooniks kasutatavate ravimite suhtes. Patsiendil ei tohi olla palavikku ega ta ei tohi põdeda hingamisteede nakkushaiguseid.
Maxilla Hambakliinikud ei paku hetkel sedatsiooni teenust.
