Hambakaaries (ehk rahvakeeli hambaauk) on väga levinud hammaste haigus, haarates ligi 80% elanikkonnast. Ravimata kaariese tulemusena kaotatakse elu jooksul palju hambaid. Kaariese komplikatsioonid põhjustavad tugevat valu ja põletikke, mis võivad kahjustada ja mõjutada kogu organismi.

Seejuures algab töö hambakaariese ennetamisega juba siis, kui hammas ei ole veel suhu lõikunud.

Vaatame lähemalt, mis asi see hambakaaries üldse on, kuidas seda ravitakse ja miks on nii oluline tegeleda selle ennetamisega juba enne piimahammaste suhu lõikumist.

Mis on hambakaaries?

Hambakaaries on mikroobidest põhjustatud hammast kahjustav haigus, mille juures hambakude mureneb, kaotab kinnituse ja langeb välja. Selle järel tekib hambasse karioosne defekt ehk hambauk.

Kahjustus progresseerub kui õigeaegselt ei eemaldata kaarieset kahjustunud kude ja hammast ei plombeerita. Karioosne protsess algab esmalt emaili välispinnal valge või pruuni pigmenteerunud laiguna.

Selles nn. laigustaadiumis on võimalik veel kaariese edasist kulgu pidurdada ehk protsess stabiliseerida. Laigustaadiumi kaariese ravi ei vaja preparatsiooni ehk puurimist. Laigu raviks kasutatakse fluori sisaldavaid lakke ja geele, mida peitsitakse hamba kahjustunud pinnale.

Selliseid protseduure tuleb teha korduvalt, eriti lastele kui neil on äsja suhu lõikunud jäävhambad. Oluline on õigeaegne algava kaariese avastamine. Selleks on vajalik lastel vähemalt kaks korda aasta ja täiskasvanutel üks kord aastas lasta kontrollida hambaid ja teha vajalikke protseduure.

Karioosse defekti (D) kliinilises kulus eristatakse nelja vormi:

• D1 – pindmine, kuni hambaemaili keskosani ulatuv;
• D2 – emaili läbiv defekt;
• D3 – keskmise suurusega hambakoesse ehk dentiini ulatuv
• D4 – sügav hambapulbi lähedusse ulatuv karioosne defekt

Kuidas hambakaaries ära tunda?

Nagu ülal mainisime, siis kaariese tekkimisel on erinevad faasid. Igal faasil on sellele omased tunnused. Kui neid tunnuseid varases staadiumis märgata, saab kaariese edasiminekut takistada ja ravida, ennetades sellega raskemate probleemide teket.

Kaariese arenemise etapid

Algeline kaaries

Hambakaariese arengu esimene staadium on nn valge laigu staadium. See tähendab, et hambaemaili pinnale tekib kriitjasvalge laik. Emaili pinnal hambaauku veel ei ole ning valulikke tundeid ei teki. Küll aga võivad sellised laigud hambaemailis olla tavapärasest karedama pinnaga. Karedamale pinnale koguneb hambakatt lihtsamini (ja pikema aja jooksul mineraliseeruda moodustades hambakivi), mis võib olukorda omakorda süvendada. Algelist kaariest on väga raske silmaga märgata. Tavaliselt tuvastab hambaarst sellise laigu hammaste kontrolli käigus spetsiaalse valguse abil või kuivatades hambapinda surveõhuga. Esimene hambakaariese arengu etapp on kõige ohutum ja täidise asetamist hambasse ei ole veel vaja. Väga oluline on aga parandada kaariese edasiarenemise peatamiseks hügieeniharjumusi ning ka külastada hambaarsti. Niinimetatud valge laik, iseenesest ära ei kao, seega on selles faasis kõige tähtsam just kaariese edasine levik peatada. Siinkohal võib abiks olla ICON kaarieseravi, mis just algset kaariest ravida aitab. Loe ICON kaarieseravi kohta lähemalt.

Pindmine kaaries

Ajapikku moodustub laigu kohale väike defekt ehk pindmine hambaauk. On võimalik, et tekib kerge valulikkus magusa, soolase või hapu toidu söömisel. Hammaste tundlikkus kaob kohe, kui hambapind on jälle puhas (nt loputamise järel). Sel etapil tuvastab hambaarst kaariese kergesti.

Keskmine kaaries

Staadium, kus infektsioon mõjutab mitte ainult hambaemaili, vaid ka hamba sisemist kudet. Mikroobid on läbinud hambaemaili ja ulatuvad dentiinini (hamba järgmine kiht pärast emaili), kuid hambaauk ei ulatu veel hambapulbini (pehme kude hamba sees, kus paiknevad veresooned ja närvid). Üldjuhul selles etapis hambavalu veel ei ole. Kaariese sümptomiks on sarnaselt eelmisele etapile valulikkus toiduga kokkupuutel. Hambaarst tuvastab karioosse defekti sügavuse spetsiaalse sondiga. Keskmises faasis olev hambakaaries vajab juba ravi.

Sügav kaaries

Sügava kaariese staadiumis on hambakaaries kaugelearenenud ja hambaauku on raske mitte märgata. Selles faasis ulatub karioosne defekt (hambaauk) dentiini sügavamate kihtideni. Sümptomiks on enamjaolt pidev hambavalu, mis ei sõltu enam kokkupuutest toiduga. Kui teha kaariese ravi kohe, siis õnnestub üldjuhul hambapulp säilitada ja juureravi vajadust ei teki.

Kaariese tüsistused

Kui sügavat kaariest õigel ajal ei ravita, siis võib areneda pulpiit ehk elusa hambanärvi põletik. Sellisel juhul jõuavad mikroobid hambapulbini ja tekib väga tugev hambanärvi valu, mis võib levida silmadesse ja meelekohtadesse ning sarnaneda kolmiknärvi põletiku valuga.

Kui mikroobid jõuavad läbi juuretipu edasi hammast ümbritsevasse luukoesse, siis tekib juba hambajuurepõletik ehk periodontiit.

Hambakaariese ravi

Kaariese ravi sõltub defekti ulatusest ja ka selle paiknemisest hambapinnal. Nii võib kahjustatud olla kas üks või mitu hambapinda kuni krooniosa ulatusliku deformeerumiseni.

Algava kaariese raviks sobib näiteks ICON tehnoloogia. ICON katab hambapinnal esinevad kahjustused, mis ilmnevad värvimuutustena ehk varajases kaariese staadiumis, kui kahjustus pole sügavamal kui 1/3 dentiinist. Kui hambas on juba nähtav nö auk, siis ei ole seda enam võimalik ICON raviga parandada.

Kaariese ravi seisneb kahjustunud koe eemaldamises kas käsi- või roteeriva instrumendiga ning tekkinud defekti täitmises selleks sobiva materjaliga. Tänapäeval eemaldatakse kaaries kiiretuuriliste hambakude säästvate vesijahutatud puuridega. Hamba anatoomia taastatakse esteetiliselt sobivate ja koesõbralike kõrgekvaliteetsete plombeerimismaterjalidega. Enam on kasutusel valguskõvastuvad komposiit materjalid, millised on sobiva värvusega kõigi hammaste jaoks (firmad – Filtek, 3M, Kulzer, Densply jt).

Piimahammaste ravil väikestel lastel kasutatakse ka ionomeertsemente (Fuji, CeramFil jt), need on kergemini asetatavad ja ei ole nii niiskustundlikud. Erilise tähelepanu all on sügava kaariese ravi, kus sageli on vajalik ka pulpi mõjustada. Selleks kasutatakse antibakteriaalse toimega ja hambakude tugevdava toimega ajutisi täidiseid (IRM jt.)

Sügava kaariese ja laste äsja lõikunud jäävhammastel on sageli vaja ravi kahel seansil. Väikestel lastel, kuni kolme aastani, on erandlikult võimalik kaariest prepareerida ka käsiinstrumendiga (ART). Hammaste kontaktis olevate pindadele asetatavate täidiste puhul kasutatakse eelnevalt metallist või tselluloidist ribasid–võrusid, millega saab vältida täidiste omavahelist kokkukleepumist. Kaariese ravi saab pidada lõpetatuks, kui täidis on asetatud eelnevalt prepareeritud defekti, hamba anatoomia taastatud ja välispind poleeritud.

Kaariese ravi tuleb alustada nii varakult kui võimalik. Laigustaadiumi kaaries ei vaja preparatsiooni. Vanad täidised, millised on kulunud või deformeerunud, tuleb välja vahetada.

Kaariese ravi ei tohi edasi lükata, kuna protsess süveneb ja kahjustub enam hambakude. Kaariesest kahjustunud hambaid on võimalik plombeerimise abil taastada nii funktsiooni kui ka esteetika osas. Vähemalt üks kord aastas on vajalik hambaid kontrollida.

Hambakaariese ennetamine ehk profülaktika

Hambakaariese ennetamine on vajalik juba varem kui hammas on suhu lõikunud, sest ka ema hammaste olukord mõjutab lapse suu tervist. Lapse hambad arenevad raseduse ajal. Õige toitumine ja suuhügieeninõuete täitmine aitab vältida emal hambahaigusi ja lapse hambad arenevad tervete ning tugevatena. Seega on oluline tulevase ema hammaste seisund raseduse ajal.

Vajalik on hambaarsti poolne hammaste kontroll nii raseduse esimesel kui ka teisel poolel ja ravida kaariesega hambad.

Ravimata hammaste puhul suureneb suuõõnes kaariest tekitavate mikroobide hulk, mis saab kergesti edasi kantud vastsündinule. Vastsündinu nakatumine loob olukorra, kus kaariest põhjustavad mikroobid on suuõõnes juba enne piimahammaste suhulõikumist.

Lõikumisel nakatuvad nõrgalt lubjastunud piimahambad kohe ja sellega on loodud soodumus varase lapseea kaariese e. „lutipudelikaariese“ tekkeks, mis kahjustab kogu piimahammaskonna. Loe lähemalt, mis on lutipudelikaaries ja kuidas seda vältida.

Selle vältimiseks tuleb raseda ja noore ema hammaskond koheselt ravida, vältida luti või lusika oma suhu panekut enne imikule andmist.

Piimahammaste eest hoolitsemine

Lastel areneb hambakaaries kiiremini kui täiskasvanutel. Piimahambad on väiksemad, nende emaili ja dentiinikihid on õhemad kui jäävhammastel. Seetõttu jõuab kaaries kiiresti sügavamale ning võib oluliselt kiiremini põhjustada hambanärvi kahjustumise võrreldes jäävhammastega.

Lisaks ei ole laste hügieeniharjumused ja hammaste pesemise oskus nii head kui täiskasvanutel. Seetõttu ongi äärmiselt oluline tegeleda laste suuhügieeniga ja regulaarselt hambaarsti juures kontrollis käia.

Esmane hambaarsti külastus on oluline kohe kui esimesed hambad lõikuvad. Piimahambad hakkavad lõikuma umbes 6–12 kuu vanuselt. 24-30 kuu vanuselt peaksid olema kõik piimahambad suus.

Loe lähemalt, millal lapsega esimest korda hambaarsti juurde minna ning kuidas esimeseks visiidiks valmistuda, nii et see muretult mööduks.

Lapse hammaste pesemine

Normaalse hambakoe puhul piisab kui alustada hammaste pesemisega. Imiku hambaid tuleb pesta leige veega ning kasutada pehmet kummist beebi hambaharja. Hiljem, kui laps oskab sülitada ja suud loputada, kasutada pehmet laste hambaharja ja üle minna hambapastadele. Saadaval on lastele mõeldud hambapastad, mis on sobivad oma maitse ja fluorisisalduse poolest. Oluline on, et laps läheks magama puhaste hammastega, sest hammastele jääv toit loob soodsa keskkonna hambakaariese tekkeks. Seejuures tuleb vältida öist söömist, magusate jookide andmist ja pikalt vältavat rinnaga toitmist. Suuõõs on terve kui igemed on roosad ja hambad valged.

Loe ka mida teha, kui lapsele ei meeeldi hambaid pesta, kuidas muuta lapse hambapesu meeldivaks ja mänguliseks.

• 3-5 aastane laps – lapsevanem peseb lapse hambaid kaks korda, pärast hommikusööki ja enne magama minekut. Kasutada fluoriide sisaldavat hambapastat, kui fluorisisaldus joogivees ei ületa normväärtust. Hambapastat asetada harjale hernetera suurune kogus.
• 6. aastane ja vanem laps – hambaid tuleb pesta kaks korda päevas. Lapsevanem aitab ja juhendab lapse hammaste pesemist kuni 8. aasta vanuseni. Sellel perioodil lõikuvad esimesed jäävmolaarid. Hambaarsti kontroll peaks olema kohustuslik, lisanduvad ka paiksed profülaktilised menetlused, nagu hambakatu eemaldamine; purihammaste mälumispindade katmine fluorisialdavate geelide-lakkide- silandiga; ülemiste lõikehammaste kontaktpindade katmine fluorlakiga, hambaniidi kasutamise õpetus ja muud taolist.
• 12. aastane ja vanem laps – hambaid tuleb pesta kaks korda päevas fluoriide sisaldava hambapastaga, hambaniiti kasutada üks kord päevas. Oluline on süüa valku ja mineraalaineid sisaldavat toitu, piirata sagedast „näksimist“ ja magusate süsivesikuterikka toidu söömist.

Lühidalt, mida on oluline hambakaariese ennetamisel meeles pidada:

• Hambakaariese ennetamisega tuleb alustada raseduse ajal, käia hambaarsti juures ja ravida karioossed hambad;
• Hoiduda imiku nakatamisest kaariest tekitavate mikroobidega, st. mitte panna lutti või lusikat enne oma suhu.
• Alustada lapse hammaste pesemisega kohe peale piimahamba suhulõikumist;
• Kasutada lastele ettenähtud fluorisisaldusega hambapastat;
• Lõikunud jäävhambad katta fluorisisaldava laki-geeli või silandiga;
• Reguleerida söögiajad, süüa küllaldaselt juurvilja, vältida „näksimist“ ja vältida liigselt maiustusi;
• Külastada hambaarsti kaks korda aastas.